Page 8 - PR5_Toolkit_EE
P. 8

rahastamine ja seadmed. Eriti COVID-19 ajal pidid koolid, ülikoolid ja täiskasvanute koolituskeskused
            toetuma  peamiselt  õpetajate  ja  õpilaste  isiklikele  võimetele,  mille  tulemuseks  oli  võrdsete
            võimaluste puudumine kõigile asjaosalistele.


            Õpetajatel, kellel puudusid oskused, oli raske kohaneda ja toime tulla uue olukorraga ning sellest
            ajast alates kohanevad nad sellega aeglaselt. Sama võib öelda ka õpilaste kohta, kellel puuduvad
            oskused  digitaalsete  vahendite  kasutamisel,  raske  jälgida  ja  aidata  kaugõppe  ajal.  Teine  oluline
            aspekt  oli  nii  õppijate  kui  ka  õpetajate/pedagoogide  varustuse  puudumine,  mis  takistas  nende
            võimekust ja vahendeid kiiresti kohaneda ja muutusi teha.

            Rahastuse puudumine ja keskvalitsuse kiire ja otsustava vastuse puudumine sundis loomaarstide ja

            hariduskeskusi  lahendama  probleemi  omafinantseeringuga  või  osalema  kohalikes  ja  Euroopa
            võimalustes,  kusjuures  paljud  keskused  ja  koolid  osalesid  ELi  rahastatud  tegevustes,  mis
            suurendasid õpetajate pädevust ja kindlustasid vähese rahastamise varustuse ja tarvikute jaoks.

            Pärast COVID-19 muutis enamik vet ja täiskasvanute koolituskeskusi veidi ja otsustas keskenduda
            rohkem  digitaalsele haridusele  ja  digitaalsetele vahenditele,  eriti  nende  õpetajate ja  koolitajate
            jaoks, mis tõestab, et digitaalne haridus on nüüdseks võtnud tugeva positsiooni õpikeskkonnas ja
            keskused, nagu ka kool, ei taha vajadusel maha jääda.


            1.2 PORTUGAL

            Viimastel  aastatel  on  Portugali  üldiseks  suundumuseks  olnud  digitaalhariduse  väga  kiirenenud
                                                                                                                  8
            integreerimine, kusjuures veebipõhised ja kombineeritud õppemeetodid on muutunud tavaliseks
            lähenemisviisiks kutse- ja elukestva õppe puhul. Siiski on selle lähenemisviisi kaasavus osutunud eriti
            keeruliseks. Hiljutine pandeemia tõi esile olulise puuduse vajaliku infrastruktuuri puudumise, et
            võimaldada  üldist  juurdepääsu  digitaalsele  õppevormile.  See  tõi  esile  olulise  probleemi:
            juurdepääsu puudumine digitaalseks ümberkujundamiseks vajalikele vahenditele nii õppijate kui ka
            õpetajate jaoks. Seega ulatub muutuste juhtimise peamine väljakutse kaugemale olemasolevate
            materjalide ja metoodikate ajakohastamisest, et need vastaksid üha enam digitaalsele maailmale,
            või  haridustöötajate  täiendkoolitusest  digitaalsetes  metoodikates  ja  digitaalsete  põhioskuste
            tagamisest.  Sageli  taandub  see  lihtsalt  seadmete  puudumisele,  mis  nõuab  ressursside  jagamist
            mitme  kasutaja  vahel.  Lisaks  sellele  on  Portugalis  märkimisväärsetes  piirkondades  piiratud
            juurdepääs internetiühendusele ja/või selle kvaliteet.


            Õppijate, aga sageli ka koolitajate juurdepääsu puudumine vajalikele digitaalsetele vahenditele on
            vähendanud täiskasvanuhariduse sektori suutlikkust vastata tegelikele vajadustele, mis on seotud
            juurdepääsuga asjakohasele täiskasvanuharidusele Portugalis. Abinõu, mis on sageli osutunud aja-
            ja kulutõhusamaks kui riiklike vahendite hankimine, on leitud erasektorisse pöördumises. Paljud
            haridustöötajad ja organisatsioonid on teinud koostööd ettevõtetega, kes on valmis oma seadmeid
            uuendama, annetades samal ajal kasutatud (kuid hariduslikel eesmärkidel siiski täiesti sobivaid) IT-
            seadmeid täiskasvanute koolitusasutustele ja nende poolt teenindatavatele üksikisikutele, et aidata

            olukorda. Seega toimub digitaalhariduse integreerimine Portugalis (ja seda on kiirendanud hiljutised
   3   4   5   6   7   8   9   10   11   12   13