Page 8 - PR5_Toolkit_EE
P. 8
rahastamine ja seadmed. Eriti COVID-19 ajal pidid koolid, ülikoolid ja täiskasvanute koolituskeskused
toetuma peamiselt õpetajate ja õpilaste isiklikele võimetele, mille tulemuseks oli võrdsete
võimaluste puudumine kõigile asjaosalistele.
Õpetajatel, kellel puudusid oskused, oli raske kohaneda ja toime tulla uue olukorraga ning sellest
ajast alates kohanevad nad sellega aeglaselt. Sama võib öelda ka õpilaste kohta, kellel puuduvad
oskused digitaalsete vahendite kasutamisel, raske jälgida ja aidata kaugõppe ajal. Teine oluline
aspekt oli nii õppijate kui ka õpetajate/pedagoogide varustuse puudumine, mis takistas nende
võimekust ja vahendeid kiiresti kohaneda ja muutusi teha.
Rahastuse puudumine ja keskvalitsuse kiire ja otsustava vastuse puudumine sundis loomaarstide ja
hariduskeskusi lahendama probleemi omafinantseeringuga või osalema kohalikes ja Euroopa
võimalustes, kusjuures paljud keskused ja koolid osalesid ELi rahastatud tegevustes, mis
suurendasid õpetajate pädevust ja kindlustasid vähese rahastamise varustuse ja tarvikute jaoks.
Pärast COVID-19 muutis enamik vet ja täiskasvanute koolituskeskusi veidi ja otsustas keskenduda
rohkem digitaalsele haridusele ja digitaalsetele vahenditele, eriti nende õpetajate ja koolitajate
jaoks, mis tõestab, et digitaalne haridus on nüüdseks võtnud tugeva positsiooni õpikeskkonnas ja
keskused, nagu ka kool, ei taha vajadusel maha jääda.
1.2 PORTUGAL
Viimastel aastatel on Portugali üldiseks suundumuseks olnud digitaalhariduse väga kiirenenud
8
integreerimine, kusjuures veebipõhised ja kombineeritud õppemeetodid on muutunud tavaliseks
lähenemisviisiks kutse- ja elukestva õppe puhul. Siiski on selle lähenemisviisi kaasavus osutunud eriti
keeruliseks. Hiljutine pandeemia tõi esile olulise puuduse vajaliku infrastruktuuri puudumise, et
võimaldada üldist juurdepääsu digitaalsele õppevormile. See tõi esile olulise probleemi:
juurdepääsu puudumine digitaalseks ümberkujundamiseks vajalikele vahenditele nii õppijate kui ka
õpetajate jaoks. Seega ulatub muutuste juhtimise peamine väljakutse kaugemale olemasolevate
materjalide ja metoodikate ajakohastamisest, et need vastaksid üha enam digitaalsele maailmale,
või haridustöötajate täiendkoolitusest digitaalsetes metoodikates ja digitaalsete põhioskuste
tagamisest. Sageli taandub see lihtsalt seadmete puudumisele, mis nõuab ressursside jagamist
mitme kasutaja vahel. Lisaks sellele on Portugalis märkimisväärsetes piirkondades piiratud
juurdepääs internetiühendusele ja/või selle kvaliteet.
Õppijate, aga sageli ka koolitajate juurdepääsu puudumine vajalikele digitaalsetele vahenditele on
vähendanud täiskasvanuhariduse sektori suutlikkust vastata tegelikele vajadustele, mis on seotud
juurdepääsuga asjakohasele täiskasvanuharidusele Portugalis. Abinõu, mis on sageli osutunud aja-
ja kulutõhusamaks kui riiklike vahendite hankimine, on leitud erasektorisse pöördumises. Paljud
haridustöötajad ja organisatsioonid on teinud koostööd ettevõtetega, kes on valmis oma seadmeid
uuendama, annetades samal ajal kasutatud (kuid hariduslikel eesmärkidel siiski täiesti sobivaid) IT-
seadmeid täiskasvanute koolitusasutustele ja nende poolt teenindatavatele üksikisikutele, et aidata
olukorda. Seega toimub digitaalhariduse integreerimine Portugalis (ja seda on kiirendanud hiljutised