Page 19 - PR5_Toolkit_EE
P. 19

haridusorganisatsioonis,  et  täiendada  1  miljon  digitaalarengu  ohus  olevat  portugallast  nende
            digitaalsete põhioskuste osas.


            Eraressursid,  mis  on  enamasti  seotud  ettevõtete  annetustega  ja  organisatsioonide  sisemiste
            jõupingutustega koguda või teenida raha, et toetada oma missiooni seoses digitaalse hariduse ja
            täiendkoolitusega, on väiksem ja vähem kasutatav lähenemisviis, kuid mõne organisatsiooni jaoks
            asjakohane. Kuid kuna mõnedes riiklikes programmides nõutakse välisinvestorite kaasamist, näiteks
            sotsiaalsete  uuenduste  fondis  (mis  toetab  uuenduslikke,  mõjusaid  ja  jätkusuutlikke  lahendusi
            sotsiaalsetele  küsimustele),  mis  on  üks  asjakohaseid  täiskasvanuhariduse  innovatsioonifonde
            Portugalis,  muutub  tähelepanu  alternatiivsetele  ja  erasektori  rahastamisallikatele  ning  koostöö
            erinevate osalejatega üha populaarsemaks.


            3.3 KREEKA

            Kreekas  saavad  täiskasvanute  koolituskeskused  rahastamist  erinevatest  allikatest,  sealhulgas
            projektide, programmide ja tegevustoetuste kaudu. Kuigi on olemas mõned keskvalitsuse algatused,
            pärineb enamik rahastamisest kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt. Selline detsentraliseeritud
            lähenemisviis  võib  muuta  täiskasvanute  koolituskeskuste  jaoks  keeruliseks  tervikliku

            digitaalstrateegia rakendamiseks vajalike vahendite tagamise.

            Vastuseks  sellele  väljakutsele  on  paljud  täiskasvanute  koolituskeskused  pöördunud  Euroopa
            rahastamisvõimaluste     poole.   Sellised   programmid     nagu   Erasmus+     põhitegevus    1:
            täiskasvanuhariduse  suutlikkuse  suurendamine  (KA1)  ja  Euroopa  Kutseõppe  Kutseõppe              19
            Arenduskeskus  rahastavad  projekte,  mille  eesmärk  on  täiskasvanuharidusasutuste  suutlikkuse
            suurendamine. Need programmid hõlmavad sageli uute õppemeetodite integreerimist, digitaalsete
            vahendite ja ressursside arendamist ning õpetajakoolituse parandamist.


            Euroopa  rahastamisele  tuginemine  võib  aga  olla  ettearvamatu  ja  luua  killustatud  lähenemisviisi
            digitaalsele  ümberkujundamisele.  Selle  probleemi  lahendamiseks  töötab  Kreeka  valitsus  välja
            täiskasvanuhariduse  riiklikku  strateegiat.  Strateegia  eesmärk  on  luua  ühtsem  lähenemisviis
            rahastamisele ja tagada, et kõikidel täiskasvanute koolituskeskustel oleks juurdepääs vahenditele,
            mida  nad  vajavad  digitehnoloogia  tõhusaks  rakendamiseks.  Riiklikus  strateegias  rõhutatakse  ka
            täiskasvanute  koolituskeskuste,  kohalike  omavalitsuste  ja  teiste  sidusrühmade  vahelise  koostöö
            tähtsust. Koostöös saavad need organisatsioonid kindlaks teha ühised vajadused, jagada parimaid

            tavasid  ja  koondada  ressursse,  et  arendada  Kreekas  välja  tugev  digitaalne  infrastruktuur
            täiskasvanuhariduse jaoks.

            Üldiselt nõuab uute õpetamis-, motivatsiooni- ja nõustamismeetmete ja -vahendite integreerimine
            Kreeka täiskasvanuhariduskeskuste terviklikku digitaalstrateegiasse keskvalitsuse toetuse, kohalike
            ja piirkondlike algatuste ning Euroopa rahastamisvõimaluste kombinatsiooni. Koostöös saavad need
            sidusrühmad  luua  õiglasema  ja  tõhusama  lähenemisviisi  täiskasvanuhariduse  digitaalsele
            ümberkujundamisele.
   14   15   16   17   18   19   20   21   22   23   24