Page 20 - PR5_Toolkit_EE

3.4 EESTI

Uute õpetamismeetodite, motivatsioonistrateegiate ja nõustamisalase teavitustegevuse ning
täiustatud digitaalsete vahendite integreerimine Eesti täiskasvanute koolituskeskuste terviklikku
strateegiasse on strateegiline investeering riigi haridusmaastikule. Tunnistades tehnoloogia keskset
rolli kaasaegse õpikeskkonna kujundamisel, on Eesti võtnud ettevaatava lähenemisviisi, et tagada
rahastamine uuenduslike haridustavade sujuvaks integreerimiseks. Rahalist toetust eraldatakse
täiskasvanud õppijate üldist õpikogemust parandavate digitaalsete vahendite arendamiseks ja
rakendamiseks, alates interaktiivsetest platvormidest ja virtuaalsetest klassiruumidest kuni
kohanduvate õppetehnoloogiateni, mis vastavad erinevatele haridusvajadustele.

Motiveerimine ja nõustamine on Eesti täiskasvanute koolituskeskuste tervikliku digitaalstrateegia
lahutamatu osa. Rahastamine on suunatud algatustele, mis edendavad toetavat ja motiveerivat
õpikeskkonda. See hõlmab individuaalsete õppekavade, mentorprogrammide ja täiskasvanud
õppijatele suunatud motivatsioonikampaaniate väljatöötamist. Rahalised vahendid suunatakse
koolitusprogrammidesse, mis annavad haridustöötajatele oskused digitaalsete vahendite tõhusaks
kasutamiseks, tagades, et motivatsiooni- ja nõustamispüüdlused on sujuvalt integreeritud
digitaalsesse raamistikku.

Lisaks sellele eraldab Eesti strateegiliselt vahendeid pedagoogide pidevaks professionaalseks
arenguks, mis võimaldab neil olla kursis arenevate õpetamismeetodite ja tehnoloogiliste
uuendustega. Rahaline toetus on suunatud õpikodadele, koolitustele ja koostööplatvormidele, mis
20
võimaldavad haridustöötajatel osavalt liikuda digitaalsel maastikul. Selline pühendumine pidevale
professionaalsele arengule tagab, et Eesti täiskasvanute koolituskeskused jäävad haridusuuenduste
esirinda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti lähenemine uute õppemeetodite, motivatsioonistrateegiate,
nõustamisalase teavitustegevuse ja digitaalsete vahendite integreerimise rahastamisele
täiskasvanuharidusse peegeldab visioonilist investeeringut riigi haridusinfrastruktuuri. Seades
nende algatuste jaoks rahalised vahendid prioriteediks, ei taga Eesti mitte ainult täiskasvanute
koolituskeskuste kohanemisvõimet, vaid rõhutab ka oma pühendumust pakkuda tipptasemel ja
kaasavat õpikeskkonda, mis vastab täiskasvanud õppijate mitmekesistele vajadustele digiajastul.

3,5 POOLA

Täiskasvanuharidust rahastatakse Poolas peamiselt sihtotstarbeliste toetuste, ELi vahendite,
keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarvete, eravahendite ja õppemaksude kaudu.
Täiskasvanute koolituskeskuste jaoks puudub ühtne rahalise toetuse süsteem, mis tuleneb süsteemi
killustatusest.

Digiteerimise ja digitaalse õppimise kaasamise tõhusate rahastamismehhanismide väljatöötamiseks
on vaja teha rohkem tööd. Viimastel aastatel on astutud mitmeid samme, et algatada selles
valdkonnas muutusi. Kooliharidusseadus annab erinevatele üksustele, sealhulgas tööandjatele ja