Page 25 - PR5_Toolkit_EE
P. 25

Kreeka madala digitaalse kirjaoskuse määra põhjuseks on mitu asjaolu, sealhulgas usaldusväärse
            lairibaühenduse  puudumine,  kvalifitseeritud  digiõpetajate  vähesus  ja  kultuuriline  vastumeelsus
            tehnoloogia suhtes. Siiski on võimalik astuda ka mitmeid samme, et lahendada need probleemid ja

            tagada, et kõigil kreeklastel oleksid digitaalmajanduses osalemiseks vajalikud oskused.

            Haridusministeerium (MoE) ja digitaalse valitsemise ministeerium (MDG) on käivitanud mitmeid
            programme, et anda õpetajatele ja õppijatele vajalik digitaalne kirjaoskus ja pedagoogilised oskused
            tehnoloogia  tõhusaks  integreerimiseks  klassiruumi.  Riiklik  programm  õpetajate  digipädevuse
            koolituseks  (E-PEDEIA)  ja  riiklik  programm  õpetajate  professionaalseks  arenguks  on
            märkimisväärsed näited nendest algatustest.


            E-PEDEIA  algatus  hõlmab  mitmesuguseid  koolitusprogramme,  seminare  ja  ühistegevusi,  mis  on
            kohandatud õpetajate ja õppijate konkreetsetele vajadustele ja huvidele eri haridustasemetel ja
            erialadel. Need programmid pakuvad praktilist koolitust, võimalusi professionaalseks arenguks ja
            juurdepääsu  tasuta  veebiressurssidele.  Digitaalne  õppeplatvorm  MySchool  (To  scholeio  mou) ja
            keskhariduse e-õppeplatvorm on näited sellest ajakohastamispüüdlusest.

            Lisaks sellele on Terviseamet välja töötanud palju digitaalseid õppevahendeid, sealhulgas avatud
            õppevahendite portaali ja digitaalse õppesisu riikliku hoidla (RAED), mis pakuvad mitmesuguseid

            digitaalseid  õppevahendeid,  sealhulgas  veebikursusi,  mobiilirakendusi  ja  virtuaalreaalsuse
            kogemusi, mida tuleks kasutada, et kohandada õpilaste erinevaid õpistiile ja -eelistusi.

            Nende strateegiate tõhusa rakendamisega püüab Kreeka ületada digitaalse kirjaoskuse lõhet, anda       25
            õppijatele  rohkem  võimalusi  ja  aidata  kaasa  riigi  digitaalsele  ümberkujundamisele,  edendades
            innovatsiooni, majanduskasvu ja sotsiaalset kaasatust.


            4.4 EESTI

            Eesti pühendumine täiskasvanud õppijate kaasamisele ja toetamisele oma digitaalstrateegia raames
            iseloomustab visioonilist lähenemist 21. sajandi haridusele.


            Tunnistades tehnoloogia transformatiivset jõudu, paneb Eesti suurt rõhku kaasavusele, tagades, et
            erineva tausta ja võimetega täiskasvanud õppijad on aktiivsed osalejad digitaalses revolutsioonis.
            Digistrateegia hõlmab kasutajasõbralikke liideseid ja intuitiivseid platvorme, mis teevad tehnoloogia
            kõigile  kättesaadavaks.  Rahalised  vahendid  eraldatakse  strateegiliselt  digitaalse  kirjaoskuse
            programmide  pakkumiseks,  tagades,  et  täiskasvanud  õppijad  omandavad  vajalikud  oskused,  et
            digitaalsete vahenditega tõhusalt navigeerida ja neid kasutada.

            Eesti lähenemisviisi põhielement on rõhuasetus individuaalsetele toetusmehhanismidele digitaalses

            valdkonnas. Täiskasvanud õppijad saavad digitaalsete kanalite kaudu individuaalset juhendamist,
            luues individuaalsetele õppimisvajadustele vastava toetava ökosüsteemi. See hõlmab virtuaalseid
            mentorlusprogramme, veebipõhiseid nõustamisteenuseid ja koostööfoorumeid, mis hõlbustavad
            vastastikust  toetust.  Nende  elementide  integreerimisega  digitaalstrateegiasse  tagab  Eesti,  et
   20   21   22   23   24   25   26   27   28   29   30