Page 30 - PR5_Toolkit_EE

ei olnud kombeks tegeleda metakognitiivse tegevusega ja nad pidasid silmas ainult neid vahendeid,
mida õpetaja oli näidanud.

Nende probleemide lahendamiseks pakuti välja mitu õpetamisstrateegiat. Need, mis on seotud
metakognitsiooniga, hõlmavad tegevusi, kus õpilased kavandavad oma strateegia ja neid kutsutakse
regulaarselt üles seda esitama ja hindama. Et laiendada õpilastele teadaolevate vahendite arvu,
soovitatakse õpetajatel kaasata õpilased tegevustesse, kus nad tutvuvad mõne vahendiga. Sellistes
tegevustes harjutavad õpilased erinevaid pädevusi, mis on seotud tõhusa tööriistakasutusega,
mistõttu nende osalus ulatub õpetaja käsitsemisest või samm-sammulise juhendi järgimisest kuni
vaba uurimiseni.

Miks on oluline täiskasvanute koolitajate ja täiskasvanute koolituskeskuste
jaoks?

Miks see juhtumiuuring on edukas / parim tava?

Juhtumiuuringus uuritakse, kuidas digitaalseid vahendeid saab kasutada matemaatilises

modelleerimises ja millist positiivset mõju need võivad avaldada. Samas tuuakse välja ka mõned
probleemid, mis võivad tekkida, näiteks kui õpilased ei oska vahendeid tõhusalt kasutada või kui nad
ei kasuta neid oma metakognitiivse tegevuse tõhustamiseks. Nende probleemide lahendamiseks
pakutakse juhtumiuuringus välja kaks strateegiat õpilaste metakognitiivse pädevuse treenimiseks ja
selle kasutamise harjumuse arendamiseks, samuti strateegiaid õpilaste korduvaks kaasamiseks
tegevustesse, mille käigus nad saavad teadlikuks vahendite omadustest ja treenivad nende 30
kasutamise oskust. Lõpuks järeldatakse, et õpetus tuleb kavandada nii, et arendada mõlemat
pädevusvaldkonda, kuid samas ei tohi õpilaste kognitiivset võimekust üle koormata, ning et
õpetajad peavad olema teadlikud sellest, kuidas vahendite kasutamisega saavutatavad mõjud
sõltuvad sellest, kuidas probleem on kavandatud.

5.3 TÜRGI

Metakognitiivsed oskused ja probleemide lahendamine

Käesoleva uuringu eesmärk on uurida metakognitiivseid strateegiaid, mida keskkooliõpilased
kasutasid probleemide individuaalsel lahendamisel. Uurimisrühma kuulus 37 keskkooli kaheksanda
klassi õpilast. Õpilastele esitati üks mitterutiinne sõnaprobleem ja koguti nende kirjalikud vastused.
Pärast probleemi lahendamist täitsid õpilased enesekontrolli küsimustiku, milles paluti neil
tagantjärele mõelda, milliseid metakognitiivseid strateegiaid nad probleemi lahendamisel kasutasid.
Üksikasjalike andmete saamiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud kuue õpilasega, kellest
kolm andsid probleemile õigeid ja ülejäänud kolm valesid vastuseid. Andmeid analüüsiti probleemi
lahendamise ajal toimuva metakognitiivse tegevuse mudeli abil. Tulemused näitasid, et

metakognitiivsetel oskustel on oluline mõju õpilaste probleemilahenduse edukusele. Uuringus leiti,
et kõrge metakognitiivsete oskustega õpilased kalduvad probleemi õigesti lahendama, kasutades
sobivaid strateegiaid, matemaatilisi märkmeid ja loogilisi põhjendusi. Tulemustest selgus ka, et
nõrkade metakognitiivsete oskustega õpilastel on raskusi probleemi mõistmisel, sobivate