Page 29 - PR5_Toolkit_EE

Vastupidi, neil tundus olevat probleeme metakognitiivsete strateegiatega, kuigi slovaki õpilased said
veidi paremini hakkama. See hõlmab näiteks vähem enda õppimise reflekteerimist või analüüsimist,
mida nad kavatsevad järgmisena teha - oskusi, mis on vajalikud kõrgema astme kognitiivsete oskuste

jaoks (vt Mitsea ja Drigas, 2019). Nad ei ole iseõppimiseks hästi ette valmistatud oma keskkooli
õppeasutustest, kus nad olid rohkem harjunud meeldejätmisega ja vähem aruteludega. Õpilastele
anti äkki suur hulk kirjandust ja ülesandeid, mida nad pidid ise tegema, samas kui nende endistes
koolides oli veel tendents, et neid juhendasid ja kontrollisid täielikult nende õpetajad. Seetõttu on
hädasti vaja alustada isereguleeritud õppimiskäitumise arendamist juba varajastel aastatel ja
rõhutada selle tähtsust keskkoolides, julgustades õpilasi tegema ise uurimistööd, seadma oma
ülesandeid tähtsuse järjekorda ning organiseerima oma aega ja oskust töötada suure hulga teabega.

Üldiselt võib järeldada, et praegused Kesk-Euroopa pandeemiaõpilased, kes pidid kogu õppeaasta
jooksul õppima ainult veebipõhiselt, näisid olevat võimelised sooritama isereguleeritud veebipõhist
õppimist. Siiski näitavad tulemused, et nende metakognitiivsete strateegiate, näiteks
refleksioonilise ja kriitilise mõtlemise, analüüsimise või hindamise - strateegiate, mis on edukaks
akadeemiliseks soorituseks hädavajalikud - arendamisega tuleb veel palju tööd teha. Siinkohal saab
õpetaja olla vahendaja ja edendada neid metakognitiivseid strateegiaid oma õpilaste seas, andes
neile konstruktiivset tagasisidet, jälgides nende õppimist, vaadates üle nende edusamme ja/või
pakkudes võimalusi õppimise üle mõtisklemiseks.

5.2 ROOTSI
29
Digitaalsete vahendite kasutamine matemaatiliste modelleerimisprotsesside täiustamiseks

Rootsi juhtumiuuring ülemise astme õpilaste digivahendite kasutamise mõju kohta

Rootsi riiklik haridusasutus on viimases õppekavas rõhutanud õpilaste võimet kasutada digitaalseid
vahendeid. Üks ainevaldkond, kus tuleb kasutada digivahendeid ja kus need on teadaolevalt
kasulikud, on matemaatiline modelleerimine. Näiteks on teada, et digitaalsed vahendid laiendavad
käsitletavate probleemsituatsioonide valikut ning võimaldavad modelleerijatel keskenduda
arvutuste asemel modelleerimisele ja strateegilisele planeerimisele.

See, kuidas digitaalsed vahendid tuleks lisada õppetöö kujundamisse, et kasutada neid
potentsiaalseid eeliseid, ei ole siiski triviaalne küsimus. Käesoleva uuringu eesmärk oli kahe väikese

gümnaasiumiõpilaste rühma uurimise kaudu näidata, kuidas digitaalsete vahendite kasutamine võib
mõjutada õpilaste protsesse ja kuidas saab õpikeskkonna kujundamist kohandada, et parandada
leitud mõju. Nende teemade mõistmiseks jäädvustati õpilasi nende esimese
modelleerimiskogemuse tegemisel.

Lisaks küsitleti neid nende digitaalsete vahendite kasutamise ja varasemate kogemuste kohta. Leiti,
et õpilased saavad kasu töövahendite koostöö toetamisest, samas ei mõjutanud neid kiiruse
suurendamine ja kognitiivse koormuse vähenemine. Lisaks tegelesid nad aeg-ajalt ebavajaliku

töövahendi kasutamisega ja jätsid kasutamata töövahendi koostööfunktsioonid uues kontekstis, kus
nende kasutamine oleks neile kasuks tulnud. Leiti, et negatiivne mõju oli tingitud sellest, et õpilastel