Page 32 - PR5_Toolkit_EE

1
maailmatasemel laboratooriumiks . See muudab muutusi Soome haridustöötajate seas jätkuvalt
praktikaks.

Selle õigeks muutmise võti seisneb selles, et muutused ei toimuks ühiskonnast ja turust lahus, mis
nõuab haridustöötajatelt asjakohast sidet ühiskonna ja kohalike sidusrühmadega ning pidevat
hindamist, kuidas õpetatav ja õpetamise viis vastab õppijate vajadustele ja välistele nõudmistele.
Selleks on vaja palju võrgustike loomist, koostööd ülikoolide ja uurimiskeskustega, pedagoogide
pädevuse pidevat parandamist ning teadmiste, õppetundide ja toetuse vahetamist pedagoogide
vahel, mis võimaldab leida parimaid lähenemisviise ja kasutada üksteise kogemusi.

Miks on see oluline täiskasvanute koolitajate ja täiskasvanute
koolituskeskuste jaoks?

Miks see juhtumiuuring on edukas / parim tava?

Soome lähenemisviisi puhul rõhutatakse, et haridustöötajad ja eriti täiskasvanute koolitajad peavad
jätkama muutusi, mis stimuleerivad hariduspakkumise ja -metoodika arengut nii, et see vastaks

ülemaailmsetele muutustele ja kohalikele vajadustele. See näitab, kui oluline on võtta arvesse
erinevusi haridustöötajate pädevustes ja oskustes ning pakkuda neile täiendkoolitust, mis
võimaldab neil rohkem osaleda teadmistepõhises eksperimenteerimises ja võimet tuua muutusi,
selle asemel, et reageerida muutustele, kui need on vältimatud, ja pakkuda jäika metoodikat, mida
haridustöötajad peavad pakkuma. Paindlikkusele, teadmiste vahetamisele, tihedale suhtele
kogukonnaga ja eksperimenteerimisele tuginev lähenemisviis näitab mitte ainult suurt suutlikkust 32
vastata kohalikele vajadustele, vaid ka elanikkonna märkimisväärset kaasamist
täiskasvanuharidusse.

5.5 PORTUGAL

Kogukonna toetuse otsimine

Portugali haridustöötajate jaoks on digitaalhariduse integreerimine osutunud eriti keeruliseks, kuna
nende sihtrühmaks olevate täiskasvanute hulgas on infrastruktuuri madal kvaliteet ja digihariduse

jaoks vajalike seadmete üldine puudumine, eriti nende hulgas, kes lahkuvad Portugali 3 peamise
linnapiirkonna rannikualadelt. Arvestades vajadust tagada õppijate, aga sageli ka koolitajate
juurdepääs nõuetekohastele seadmetele (nagu stabiilne internet, arvutid või sülearvutid) (mille
märkimisväärne puudumine sai valusalt selgeks hiljutiste pandeemiate ajal), ei seisne paljude
hariduskeskuste suurim väljakutse mitte ainult olemasolevate materjalide ja metoodikate
ajakohastamises üha enam digimaailmale, koolitajate täiendkoolituses digimetoodika ja põhiliste
digitaalsete oskuste osas, vaid sageli ka lihtsalt seadmete puudumises, mida tuleb jagada mitme
kasutaja vahel. Abinõu, mis osutus kiiremaks kui avaliku sektori toetuse taotlemine, oli pöörduda

1 Vahtivuori-Hänninen. (2015). Uued õpikeskkonnad ja digitaliseerimine - valitsuse võtmeprojekt teadmistes ja hariduses. Haridus-
ja kultuuriministeerium.