Page 23 - PR5_Toolkit_EE

Õppijate kaasamine seisneb peamiselt tehnoloogia kasutamise tähenduse leidmises. Kui õpilased
leiavad, et tehnoloogia kasutamine on kasulik nende elu ja kogukonna parandamiseks, võib
digitaalstrateegiat pidada edukaks.

4.1 ITAALIA

Riiklikud ja rahvusvahelised andmed digitaalse majanduse ja ühiskonna arengu kohta näitavad, et
Itaalia elanikkonnal on märkimisväärne puudus digitaalsetest oskustest. Digitaaloskuste puudumine
on üks peamisi takistusi Itaalia arengule. Selle piirangu ületamine peaks olema esmatähtis, sest:

o Sellel on negatiivne mõju nii avaliku ja erasektori digitaalteenuste osutamisele kui ka
kodanike juurdepääsule ja kasutamisele,
o seab märkimisväärse osa elanikkonnast sotsiaalse ja tööturult tõrjutuse ohtu,
o Takistab juurdepääsu avalikkuse osalemisele ja konsulteerimisele,
o Suureneb oht, et kodanikud puutuvad kokku laiaulatusliku väärteabega.

Itaalia 2025. aasta strateegias on esitatud selge perspektiiv "kaasava ja jätkusuutliku arengu" jaoks,
kuna selles määratletakse tegevussuund, mis liigub eetilise, kaasava, läbipaistva ja jätkusuutliku
innovatsiooni väljakutse suunas sotsiaalse heaolu saavutamiseks. See visioon hõlmab järgmist:

o inimeste digitaalsete võimete parandamine,
o eetiline, vastutustundlik ja mittediskrimineeriv tehnoloogiline areng, mille tagab riik,
o anda kodanikele võimalus elukestvaks koolituseks, et pääseda ligi tulevastele
23
töökohtadele.

"Repubblica Digitale", riiklik digitaalsete oskuste strateegia, on selle väljakutse keskmes. Digitaalsed
oskused on sotsiaalse ja majandusliku kasvu nurgakivi, kuid selleks on vaja kolme jätkusuutliku ja
pikaajalise muudatuse elluviimist:

o elanikkond omandab üha enam digitaalset teadlikkust ja on seetõttu võimeline
kasutama digitaaltehnoloogiat maksimaalselt ära, arendades tehnoloogiate

kasutamisel "eetilist teadlikkust",
o riigiasutused ja ettevõtted on sunnitud parandama pakutavaid teenuseid. Kasutaja
kui vastutustundlik osapool on keskmes. Selline perspektiivimuutus nõuab
tootmisprotsesside radikaalset ümberkujundamist, mis omakorda nõuab nii
spetsiaalseid digioskusi kui ka laialdaselt levinud digioskusi, alustades näiteks juhtide
juhtimisest, kellel on nii "ärilised" kui ka digitaalse ümberkujundamise oskused,
o haridussüsteem on üles ehitatud nii, et see vastaks (digitaalsete) oskuste arendamise
vajadustele, järgides pidevat koolitusteed vastavalt inimese isikliku ja tööelu
erinevatele etappidele.

Majanduskasv, mis on tihedalt seotud digitaalsete oskuste arendamisega, saab toimuda ainult
positiivse mõjuringi raames, kus kõik sidusrühmad ja eelkõige kõik avalikud asutused ja avalik sektor,
kes on juhtivaks jõuks, tõstavad ootuste taset seoses kvaliteedivajaduste ja pühendumisega